Säärepael!

Käisin teisipäeval 24.augustil vööde/paelte 

(kõlavöö, kirivöö, võrkvöö, säärepaelad) koolitusel.

 Vööde tegemist nägime ja teooriat kuulsime aga kududa ei 

olnud aega seega nuusutasin ainult natuke neid tehnikaid.

Proovisime praktiliselt ainult säärepaela.

Sain just valmis esimese oma punutud säärepaela.

Pean tunnistama, et alguses tundus selle punumine mulle ülejõu käivat.
Aga sain hakkama, kuigi pael on väga ebaühtlase laiusega – laineline.
Teised tegid seal koolitusel kahe värviga (16 lõngaga) paelad,

aga mina tahtsin kolme värvilist (24 lõngaga) ja selle ma saingi.

Sama paela õpetas Sokike punuma ka Muhus aga mind ei olenud õpetamise hetkel kohal.

Niipaalju tean, et see pael peaks olema täiskalasabakirjas

 labaselt põimitud pael – oskajad parandage kui vaja

Pikkust on säärepaelal 78cm + aas ja narmad, laiust on keskmiselt 3,5 cm

Säärepaelad
Säärepaelu kandsid nii naised kui mehed põlve alla seotuna. Naistel jäid nad seeliku varju.

Meestel hoidsid paelad üleval nii sukki kui ka ühtlasi kinnitasid põlvpükste sääreotsad.

Otstes tuttidega varustatult olid nad samas värvikaks rõivastuse lisandiks.

Põimitud säärepaelad olid Eestis üldlevinud,

 kootud paelu kasutati peamiselt saartel ja Võrumaal Räpina kihelkonnas.

Neid tehti värvilistest villastest lõngadest labaselt või toimselt põimides,

tulemuseks vastavalt iseloomulik kalasabakiri või ruuduline kiri.

Üldisemad olid labaselt põimitud säärepaelad, toimselt tehti neid Lääne- ja Kagu-Eestis.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: