Säärepael!

Käisin teisipäeval 24.augustil vööde/paelte 

(kõlavöö, kirivöö, võrkvöö, säärepaelad) koolitusel.

 Vööde tegemist nägime ja teooriat kuulsime aga kududa ei 

olnud aega seega nuusutasin ainult natuke neid tehnikaid.

Proovisime praktiliselt ainult säärepaela.

Sain just valmis esimese oma punutud säärepaela.

Pean tunnistama, et alguses tundus selle punumine mulle ülejõu käivat.
Aga sain hakkama, kuigi pael on väga ebaühtlase laiusega – laineline.
Teised tegid seal koolitusel kahe värviga (16 lõngaga) paelad,

aga mina tahtsin kolme värvilist (24 lõngaga) ja selle ma saingi.

Sama paela õpetas Sokike punuma ka Muhus aga mind ei olenud õpetamise hetkel kohal.

Niipaalju tean, et see pael peaks olema täiskalasabakirjas

 labaselt põimitud pael – oskajad parandage kui vaja

Pikkust on säärepaelal 78cm + aas ja narmad, laiust on keskmiselt 3,5 cm

Säärepaelad
Säärepaelu kandsid nii naised kui mehed põlve alla seotuna. Naistel jäid nad seeliku varju.

Meestel hoidsid paelad üleval nii sukki kui ka ühtlasi kinnitasid põlvpükste sääreotsad.

Otstes tuttidega varustatult olid nad samas värvikaks rõivastuse lisandiks.

Põimitud säärepaelad olid Eestis üldlevinud,

 kootud paelu kasutati peamiselt saartel ja Võrumaal Räpina kihelkonnas.

Neid tehti värvilistest villastest lõngadest labaselt või toimselt põimides,

tulemuseks vastavalt iseloomulik kalasabakiri või ruuduline kiri.

Üldisemad olid labaselt põimitud säärepaelad, toimselt tehti neid Lääne- ja Kagu-Eestis.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: