Maavillased pitsilised sokid!

 

Leidsin mõned päevad tagasi Ise tegijast Triine  tehtud sokid!

Kuna ilmad kisuvad sulaks, siis peab hakkama kummikuid kandma. Aga kummikute sisse oleks hädasti vaja villaseid soojasid  sokke.

Lõng: OÜ Aade Lõng 100% vill
Lõnga jämedus: nr. 8/3
Vardad nr. 3
Lõnga kulu: 103g

Sokkide kudumine läks üsna ruttu, eile õhtul alustasin ja täna lõpetasin. Vahepeal sai muid vajalikke toimetusi ka ikka tehtud, ei istunud vaid vardad käes 🙂

Aga nüüd esitlen teile neid mõnusalt pitsilisi sokke…

Minu pitssokid

 

 

Tänan Triine, et jagasid seda kaunist mustrit ka teistega!

Muhu aineline tikand!

Lõpuks jõudsin proovitööga ühele poole.

Proovitööst sai käsitöötarvete kotike, kuhu sisse mahuvad igapäevaselt vajalikud vahendid (väikesed käärid, mälupulk, mini-nõelapadi).
Parema käe keskmine sõrm on ikka veel valus tikkimisest. Ma lihtsalt ei saa aru kuidas saab sellest võõrkeha tundest lahti kui proovin kasutada sõrmkübarat (alati on tunne nagu sõrm oleks halvatud kui seda proovin kasutada).
Ise ma tikitud tulemiga eriti rahul ei ole, alati saab palju paremini.
Roosi tegin meelega sellise roosaka, kuigi Lillkirja raamat ütleb Muhu roosi värvideks punakad toonid.
Kõvasti vajab veel harjutamist see Muhu moodi tikkimine (eriti roosid, moonid, rukkililled).
Suur tänu Farfallale õpetamise eest, sain taas targemaks, nii mõndagi oli kõrva taha panna.

Kui piltidele klikata sils on suuremad ja selgemad pildid

Teile aga mõnusat EV aastapäeva!

(Pilt leitud googeldades netiavarustest googeldades)

Sõbrapäev ja talvemantel isale!

Kõigepealt…
Head sõbrapäeva armsad sõbrad!

Tegin mõned lihtsad kaardid sõbrapäevaks…

Vot see on alles paljude piltidega väga pikk postitus.

Eelmises blogipostis seadsin ülesse nuputamiseks teile ühe pildi! Tänan, kes viitsisid nuputada ja vastata! Enamusel oli tuline õigus, et tegemist on mantliga (kõhuka mehe mantliga).
Ega keegi suurt valesti ei arvanduki, mõtted liikusid enamvähem õiges suunas.

Veider küll aga mantlit pildistada ja teile näidata tuli pähe alles nüüd.
Parem hilja, kui mitte kunagi
Mantel valmis 2002a kevadel lõputööna.

Tegin selle mantli otsast lõpuni täiesti ise. Mida see tähendab?
Valisin koos isaga tegumoe, konstrueerisin põhilõike, modelleerisin ja õmblesin valmis.

Kuna kangas millest mantlit õmmelda tahtsin oli väga kallis (700 EEK/1m),

pidin seda ostma väga täpset, et mitte sentimeetritki üle ei jääks.

Selleks tuli teha paigutus 1:4 mõõdustikus.

Kangas ise on väga paks kalasaba mustriga (musta värvi).

Mantel on seest kanditud voodriga, kaasaarvatud põuetasku.
Ise olin jube uhke enda üle, et sellise suure ja mahuka tööga hakkama sain.

Oleks ruumi, kus teha ja korralikke vahendeid, siis teeksin veel…

Küll on musta värvi paha pildistada aga sellised need pildid tulid.
Vabandan mantli al oleva dressipluusi pärast, tahtsin nii väga pilte teha aga isa ei viitsinud riideid vahetada aga manti enda näeb ära ikka

Külgvaates mantel

 

Tagant vaates mantel

 

Eestvaates mantel

 

Reväärkrae lähemalt

Selja lõhik

Krae tagumine pool

Voodriga kanditud hõlm

Voodriga kanditud põuetasku

Mantli esi- ja alläär

Mantli kanga muster (kalasaba) ja nööpauk

 

Natuke seda ja natuke teist… ka nuputamist!

Käisime täna emaga Tartukate kokkusaamisel Muhu tikandit vaatamas (mina käisin seal esimest korda).
Jah, vaatamas – mul oli oma tööproov kaasas aga no ei tulnud seda tikkimise tuhinat peale. Põhjus oli nimelt selles, et pidime kella üheks juba Tartus olema…kuid autot käivitades selgus, et ta ei kavatse meiega kusagile sõita!  Veepump andis otsad…olin hirmus tige. Teised lohutasid – hea, et see koduõues juhtus ja me kuskile tee peale ei jäänud. Niisiis tulime teise autoga ja jõudsime poole kaheks Tartusse. Hea kui on peres mitu autot, aga plaanid on ju ikkagi sassis…

Tartu kokkusaamisel oli vahva ja sõbralik õhkkond, kuigi ma kedagi sealt peale Verpini ära ei tundnud.
Nii mõnus oli vaadata kuidas seal armsas töötoas kõik vaikselt tikkisid – ümberringi kaunid käsitööd, ideaalne õhkkond loominguliseks tööks…
Aitäh organiseerijatele, peranaisele ja õpetajale

Teile on aga suure ringi küsimus, mis on pildil?
Vihjeks nii palju, et see on minu käte töö – ei pildistanud suvalist asja

Mis on pildil?

Kui olete ära arvanud, siis näitan seda järgmisel nädalal kogu suuruses…
Seniks aga mõnusat nuputamist

Seniks aga mõned Lõuna-Eesti lumise talve pildid.
Isa kinkis emale jääkristall kausi…

Jääkristall kauss

Talv kestab täies hiilguses ja lund aina tuleb juurde...

Puna ait

Kaev...

Keegi oli nukker, et me ära läksime...

Urvaste kirikindad!

Lõpks sain maha oma teiste kirikinnastega – esimesed tegin põhikooli ajal, nüüdseks on need juba ribadele kantud.
Esimesed tegin ma valge põhja peale pruunid tähnid, ise olin küll väga uhke kui need valmis sain.
Oma teist kindapaari hakkasin kuduma 1. jaanuaril…ei ei nii kaua ma neid ei kudunud.
Vahelduva eduga olid jaanuari esimeseks nädalaks mõlemad kindad nii kaugele kootud, et vaja vaid pöidlad kududa.

Lihtsalt kadus pöialde kudumise isu ära, kuna olin jätnud pöidlaavad natukene liiga väikesed ja nii nad lebasid kuni tänaseni mul rüperaali kõrval laual oma valmimise aega oodates.

Täna võtsin end kokku ja lõpetasin kindad ilusti ära, sest äkki saab tali otsa ja ei saagi kindaid kanda.

Kinnaste kudumisel kasutasin musta (Novita Wool, 100% vill, 50g=135m) ja punast (Jil, 100% vill 50g=125m)
Kudusin nr. 2 varrastega
Lõnga kulu: punast kolmveerand tokki ja musta terve tokk
Muster võetud raamatust Kirä’ kinda võromaalt lk 12.
Valisin selle mustri sest mu vanavanemad elasid Urvastes.

Urvaste kirikindad

Urvaste kindakiri

Niipalju võin öeda, et need ei jää kindlasti viimaseks paariks. Väga kiiresti liikus muster edasi, mõnus kudumine!